Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
50 lauljat
Häälerühmade tavapärane töövahemik:
sopran: kuni II oktaavi g
alt: kuni väikese oktaavi es
Ekstreemsused, mida võib kasutada lühiajaliselt:
sopran: II oktaavi g kuni h
alt: väikese oktaavi des kuni es
TÜANi tutvustav video
Kuna kooris laulavad nii tudengid kui vilistlased, on nii koori kõla kui mõttemaailm ühtaegu nii nooruslik kui ka elutark. Mitte et need üksteist muidugi välistaksid.
Peaaegu igal aastal osaletakse vähemalt ühel konkursil. Viimased saavutused pärinevad eelmisest aastast, kui TÜAN saavutas III kohta ja II rahvusvahelise kategooria Euroopa grand prix’ sarja kuuluval mainekal Marktoberdorfi konkursil ning võitis juba mitmendat korda Eesti parima A-kategooria naiskoori tiitli (jagatud esikoht).
Viimase aasta jooksul osales koor kahes põnevas etenduses. Koori enda juubelilavastuses “Kasvu.Hoone” (lav Maria Peterson, Theatrum) laulsime ja rääkisime, seljas mustad kilekotid, sellest, mis on võlts ja mis on päris. Sel kevadel teeme koostööd teatriga Must Kast, kus oleme etenduses “Võõrana põhjala kõrbes” maastiku rollis ning aitame Sool Tüdruku ja maailmaga omi asju ajada.
Koori repertuaari kuulub mitmekesine koorimuusika. Eesti heliloojatest laulame laule näiteks A. Garšnekilt, G. Grigorjevalt, E. Mägilt, T. Kõrvitsalt, A. Pärdilt, J. Tarmilt, V. Tormiselt, P. Uusbergilt, M. Valkonenilt jt. Koorile meeldib väga laulda looduspilte, “klassikat”, sügavaid harmooniaid, ilusaid klirinaid, õrna ja jõulist, huvitavaid kõlavärve, tähendusega teoseid - ilusat muusikat ja uusi avastusi. Koori lemmikteoseks oli eelmisel aastal ülekaalukalt Tõnu Kõrvitsa "Laulud laulude laulust".
Naiskoorile meeldib hullu pööra laulda ja nii astume aasta jooksul üles umbes 20-25 esinemisel. Lisaks sellele on naiskooril palju toredaid seltsiüritusi teiste kooridega, sest aastate jooksul on koorisõpru kogunenud toredasti arvukalt. Meile meeldib naerda, meile meeldib saunas ja jooksmas käia, head kohvi juua, tantsida, meile meeldib vahel natuke (sic!) iroonilisi nalju teha.
Nagu on ühes proovis öelnud meie dirigent Triin Koch: “No te nägite ju eile seda noormeest. Pikk ja, kõigile lisaks veel [rõhutavalt:] Helilooja. No te vaadake teda ja mõelge, kas te tahate laulda halvasti või mitte.” Tegime toona õige otsuse. Ootame Sind!
Tartu Ülikooli Kammerkoor
35 lauljat
Häälerühmade tavapärane töövahemik:
sopran: kuni II oktaavi g
bass: kuni suure oktaavi es
Ekstreemsused, mida võib kasutada lühiajaliselt:
sopran: II oktaavi g kuni b
bass: suure oktaavi c kuni es
Cyrillus Kreek "Maga, maga Matsikene"
Tartu ülikooli kammerkoor on neljakümne viie aastane. Selle ajaga oleme palju laulnud, näinud, öelnud, naernud ja kaasa löönud. Rääkimata laulupeokoor olemisest, mis on meile sama tähtis kui ükskõik mis muu Eesti asi. Eesti laulud on meile olulised ja on suur hulk neid Eesti heliloojaid, kes meil külmavärinaid tekitavad, looduspilte silme ette maalivad ja meil Eestit ja maailma paremini mõtestada aitavad. Neiks heliloojateks on M. Saar, C. Kreek, E. Mägi, V. Tormis, G. Ernesaks, aga ka T. Kõrvits ja E.-S. Tüür. Koos nende heliloojatega oleme Eestit omasemaks ja suuremaks laulnud.
Meie ettevõtmised pole jäänud tähelepanuta, sest kohalikelt ja rahvusvahelistelt koorifestivalidelt oleme saanud rohkelt kõrgeid kohti. Selle aasta aprillis võitis Tartu ülikooli kammerkoor neljandat korda Eesti kammerkooride festivali üldvõidu – Grand Prix’. See on suur tunnustus nii dirigendile kui ka kõigile lauljatele, kes igapäevaelus tegelevad kohati väga muusikakaugete elualadega. Need tunnustused on meieni jõudnud tänu meie dirigendi Triin Kochi väga pühendunud ja põhjalikule tööle.
Armastame väga Mart Saare koduvälju Hüpassaares, kus käiakse ja lauldakse igal aastal. Vähemalt kord aastas esineme ka Tallinnas – seda siis kas iseseisva kontserdiga või mõnes suuremas koosseisus. Üks viimaseid Tallinna ülesastumisi oli eelmisel advendiajal, kui esitasime koos Eesti filharmoonia kammerkoori, Collegium Musicale ja Sireeniga S. Rahmaninovi teose „Koguöine jumalateenistus“.
2016. aasta maikuus tähistas koor Tartus Raadi lennuangaaris oma 45. sünnipäeva aastapäevaetendusega „Südamepeitjate planeet“ (Ehin, Tepomees). Etenduses vastandati tunnete salgamist ja emotsioonide ülistamist ning otsiti vastust küsimusele „Kuidas on, kui on süda?“.
Nelikümmend viis aastat kooslaulmist on kõigest üks vahemärk. Iga uus päev, hetk ja maanteekäänd toob kammerkoori ellu uusi väljakutseid ja helisid, inimesi ja lauluradu. Kui meie tee oleks igapäevaselt sirge ja ette äratuntav, siis poleks ka sellist kammerkoori lugu. Elage meile kaasa, laulge meiega kaasa ja olge ikka meiega – me armastame teid ja muusikat.
Tartu Akadeemiline Meeskoor
45 lauljat
Häälerühmade tavapärane töövahemik:
bass: suure oktaavi F - I oktaavi c
bariton: suure oktaavi A - I oktaavi es
II tenor: väikese oktaavi c - I oktaavi fis
I tenor: väikese oktaavi d - I oktaavi as
Ekstreemsused, mida võib kasutada lühiajaliselt:
bass: suure oktaavi C – I oktaavi es
bariton: suure oktaavi G – I oktaavi fis
II tenor: väikese oktaavi C – I oktaavi a
I tenor: väikese oktaavi C – II oktaavi c
Ester Mägi “Üks hetk”
Tartu Akadeemiline Meeskoor on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev meeskoor, mille eesmärgiks on ühendada akadeemilise taustaga meessoost lauluhuvilisi sõpruses ning muusikas, püüeldes pidevalt kõrgema kunstilise taseme poole. Praegusel hetkel laulab kooris aktiivselt 45 meest, kelle seas on Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilasi, vilistlasi ning õppejõude ja ka teiste elualade esindajaid. Meeskoori juhendavad Alo Ritsing, Made Ritsing ja Kuno Kerge. Koori juures tegutsevad veel koormeister Ene Peiker ning hääleseadja Liia Ritsing.
Koor on leidnud tunnustust Kooriühingu poolt (2012 - “Aasta koor”) ja konkurssidel nii Eestis (2013 – EMLS võistulaulmisel A-kategooria II koht) kui mujal (2016 – A-kategooria meeskooride ja Folk-kategooria võidud Bad Ischli koorikonkursil Austrias).
Meeskoori repertuaar on hõlmab lääne kooriloomingut ning eesti meeskooriklassikat. Ära ei põlata ka kergemat muusikat ja tähtis koht on pärimusmuusikal. Paljud laulud ja seaded pärinevad koori enda dirigendi Alo Ritsingu sulest.
Koori omapäraks peetakse just selle teistsugust helikõla. Meeste pehme piano ja lüüriline tämber on kuulajatele kergesti püütavad, meeldivalt mõjuvad ning leidnud äramärkimist nii koorijuhtide kui mitmete heliloojate poolt. See ei tähenda, et vajadusel ei suudetaks kõuemürinal tugevaid helisid kuuldavale tuua ja meeskoori rammu demonstreerida. Meie dirigendid panevad suurt rõhku lugude dünaamikale ja lauljate heli tekitamise kvaliteedile.
Meeskooril on tihe koostöö pianistide, orkestrite ja mitmete kõrgtasemel solistidega, kes rikastavad meie arvukaid muusikalisi etteasteid. Rahvuslik vaimsus, armastus muusika vastu, pühendumine ja omavaheline tugev sõprus moodustavad harmoonilise koosluse, mis jõuab loodetavasti lavalaudadelt ka meie publikuni.