Tänases, 2. septembri ajalehes "Sirp" on lausa 3 huvitavat koorimuusikateemalist artiklit:
"Tundub, et üks heasüdamlik tõuge kuluks potentsiaalsetele koorihelioojatele igal juhul ära. Rohkearvulisele lauljaskonnale vaatamata [42 000] ei ole koorimuusika kirjutamine just väga populaarne, kui vaadata, millega näiteks EMTA komponistid oma lõpukontserte sooritavad." Koorid ootavad väga nii lihtsat ja paitavat muusikat kui ka tehniliselt nauditavat ja paitavat muusikat. Sihtrühmad ongi erinevad ja erinevat muusikat ootab ka meie programm.
--
Tõnu Kaljuste: "Ma olen huvihariduse pinnal siiamaani, sest pinnal, mis on huvitav, on tore olla."
"Kõik interpretatsiooni puutuv oli Euroopas tol ajal huvitavas järgus. /../ Suured sümfooniaorkestrid loobusid järsku Bachi suurvormide ettekandest, jättes selle repertuaari barokkorkestritele. /../ Sellises inspiratsiooni soosivas õhkkonnas me õppisime ja arenesime. Oluline oli ka äratundmine, et suudad tänu eestikeelsele heale muusikale olla oma žanris maailmas omanäoline."
--
Sander Tamm: "Koorilaulutunnis on selles mõttes [Hiinas] töö kerge, et nad on absoluutse kuulmisega ja loevad nooti nagu väikesed robotid. Absoluutset kuulmist otseselt ei õpetata, võib-olla on see nii tänu veerandtoonilise muusika traditsioonile. /../ Aga nad ei oska üldse üksteist kuulata. Kes karjub kõvemini, see paistab rohkem silma [ja see on hea]. Ja emotsiooni ei tohi näidata. Kui tehniline töö on tehtud ja tahaks interpretatsiooni saada, siis see nii kergelt ei tule."
--
Tärkava koorihelilooja programmi tähtaeg on 19. septembril ja esitada saab kuni 6 teost!
