Rubriik täieneb jooksvalt! Soovitame hiljemalt veebruari lõpus siia uuesti kiigata!

Mõned nopped üldisemast tagasisidest:

  • Muusikaharidus on muusika kirjutamisel väga oluline. Selleks ei pea aga tingimata EMTA-sse minema, kui päris sellist soovi ei ole. Ka harrastuslauljad võtavad hääleseadjate käest eratunde - samamoodi võivad huvilised pöörduda eratunni korras ka elukutseliste heliloojate poole.
  • Vastutage iga oma noodi eest.
  • Saage ka teada, mis teile EI meeldi. Nagu Tõnu Kõrvits on öelnud: laula OMA laulu.
  • Seadke oma ideaalid kõrgele - ärge unustage esimest impulssi, esimest armastust, mis teid muusika juurde tõi!
  • Eesti koorimuusikas prevaleerib väidetavalt kurblikkus, programm ei olnud erand.
  • Teksti valikust sõltub väga palju - kas on tajutud teksti emotsiooni, rütmi, kulminatsioone, ja kuidas muusikaga seda kõike edasi antakse.
  • Notatsioon! Notatsioon! Notatsioon! (Täpsemad märkused leiab peagi programmi kodulehelt.)
  • Žürii tunneb austust ja rõõmu, et koorimuusika kirjutamine on nõnda paljude toredate ja erinevate inimeste südame sooviks! Nii palju uut verd!

Pärast seminari tekkis ühel osalejal küsimus nootide paljundamise kohta, s.t kes ja millistel tingimustel tohib noote paljundada. Meiepoolne vastus (lektor on üle lugenud ja heaks kiitnud):

  • Nootide paljundamisest. Selleks, et noote paljundada, peab küsima autori käest luba. Paljundamine kuulub teoste reprodutseerimise alla, mis kuulub omakorda autori varaliste õiguste hulka (autoriõiguse seaduses on see § 13 lg 1 ja sealt edasi).
    See tähendab praktikas selliseid variante:
    • A) KUI autor on näiteks teinud ise lepingu mõne kirjastusega, peate ostma iga laulja kohta sealt ühe noodi (ehk siis kui kooris laulab 30 lauljat, tuleks osta kirjastuselt 30 nooti).
    • B) Kui aga autoril kirjastust ei ole, siis sõlmitakse tihti teoste kasutamiseks autorileping, kus siis koor ja helilooja lepivad juba omavahel kokku, kas ja kui palju nootide eest makstakse. Ja võib olla, et nootide paljundamine on koorile üldse tasuta ning rahasumma tasutakse ainult ühekordselt. Kui te vaatate näiteks avaldust, mille esitasite programmis osalemiseks, siis seal on juba kirjas, kuidas programmis osalevad koorid võivad teie teost kasutada (konkursi raames ilma rahata).
    • C) Jääb alati ka variant C, kus helilooja annab oma noodi koorile kasutamiseks ilma rahata ja ilma igasuguse lepinguta, sh ka loaga seda paljundada nii palju kui kulub, aga seda peab helilooja siis ise ütlema. Elukutselised heliloojad nii üldjuhul ei talita.

    Koorikonkurssidelt kusjuures on teada juhtumeid, kus koor on kõrvaldatud, sest keegi märkas paljundatud noote ja teatas sellest žüriile...
    Kuna nootide ostmine on üpris kulukas, siis näiteks Eesti Muusika Infokeskus ja tegelikult ka paljud rahvusvahelised e-müügikohad on läinud üha rohkem seda teed, et noodi pdf-ina ostmine (mõeldudki paljundamiseks) on odavam (ühe eksemplari kohta), kui seda osta paberkujul, et innustada koore rohkem noote ausalt ostma ja autori tööd nii väärtustama.

  • Lisaks nootide ostmisele peaksid koorid pärast iga oma kontserti esitama Eesti Autorite Ühingule ka finantsaruande ja tasuma nendele autoritele, kes kuuluvad Eesti Autorite Ühingusse, litsentsitasu (raha läheb heliloojale). See on sama suur kõigi heliloojate puhul ja sõltub põhimõtteliselt ainult piletihinna suurusest (summa on tegelikult kooriteoste puhul päris väike, 7% piletitulu kogusummast). Selleks tuleks:
    • 1) umbes 2 nädalat enne kontserdi toimumist EAÜ-sse kirjutada, sõlmida nendega leping kontserdi toimumise aja, koha ning esinejate kohta
    • 2) ja 2 nädala jooksul pärast kontserdi toimumist esitada repertuaari- ja finantsaruanne. Esimesel korral tundub see natuke hirmuäratav süsteem, aga hiljem on see lihtne ja loogiline. 
    • 3) EAÜ saadab koorile arve - kui müüsite pileteid nt 100€ eest, siis arve on 7€, millele lisandub käibemaks 20%